S*ku Kulla reklaamis kostab taustamuusikas sampler Mozarti reekviemist,"Lachrymosast". Mida leiname, turuosa?

Küll peab kirjanik alles lapsemeelne olema, et kirjutada täiskasvanutele muinasjuttu, aga kuna on tegemist meesoost kirjamehega, siis pole see lapselikkus üldse imekspandav.

Piret Nilson
Ülenurme Gümnaasium
10.b klass

Kulusest Madise Juhani isa-isa olnud Kaares rehepapiks. Armastanud ise pisut vilja kõrvale toimetada. Teomehed nähes, et rehepapp varastab, võtnud nemadki. Sügisel vili pekstud, kuid aita pole midagi anda. Puha laiali tassitud.
Põletanud rehepapp rehe maha ja pääsenud nõnda karistusest.
Kuuldused tulnud paruni kõrvu, et rehepapp laseb vilja varastada. Rehepapil loost hais ninas. Kui parun tulnud öösel katset tegema, kas lugu vastab tõele, hakanud teda kohe rehe värava all nüpeldama.
Parun kisendama:
“Ma olen härra.”
“Ah sa oled härgadega.”
“Ma olen saks.”
“Ah teid on isegi kaks,” ja annud keppi edasi.
Lõpuks pääsenud parun eluga minema.

Old Barny – or, is humour translatable?

by Eric Dickens

/.../

not on the same wavelength as Rehepapp (title translated variously as Old Barny or The Barn-Keeper) by Andrus Kivirähk.

/.../

To sum up, I fear that since the English-speaking world, especially Britain, knows so lamentably little about Estonian history and culture, people would only be able to laugh at the slapstick and miss all the cultural digs, parallels and references.

Once they had access to the Business Wire, the defendants used a "spider" program to infiltrate a secure section of the Web site where news releases are edited prior to their release, the SEC charged.
The SEC said accounts in the bank's name realized at least $7 million in profits while a Peek account showed at least $600,000 in profits and a Lepik account secured at least $200,000 in profits.

Tere Merit,

rääkisin just Indrek Kaldiga ja ta palus, et ma ka tema nime paneks selle kirja alla.
Saage aru, see ajakava, mida te välja pakute, on sügavalt ebanormaalne. 2 x 8 tundi bussis ja kõik selleks, et kuulata 2 tundi pressikonverentsi? Ja see kõik ühe päeva jooksul? Tallinnasse tagasi jõudmise hetkeks saab siis 24 h täis...
Ajakirjanikud on ka siiski inimesed, mitte robotid, keda annab sellise bussisõidu ajaks välja lülitada.
Nii et meid võid nimekirjast seekord maha tõmmata.
Henrik ja Indrek

And so all the things that Web 2.0 represents - participation, collectivism, virtual communities, amateurism - become unarguably good things, things to be nurtured and applauded, emblems of progress toward a more enlightened state. But is it really so? Is there a counterargument to be made? Might, on balance, the practical effect of Web 2.0 on society and culture be bad, not good?

MSNBC kirjutab, et tavalised elektripirnid on kadumas kiiremini, kui me arvasime ning asendumas vingemate ning oluliselt vähem elektrit võtvate LEDidega.

The Department of Energy estimates LED lighting could reduce U.S. energy consumption for lighting by 29 percent by 2025.

Seisataks korra ja mõtleks. Hmm... kus me oleme kuulnud viimasel ajal juttu sellest, et midagi saab uue tehnoloogiaga teha kõvasti odavamalt, paremini, mugavamalt? Ja et mingi tööstus on tänu tehnilistele uuendustele teoreetiliselt raha kaotamas...

Kui elektriäri oleks muusikaäri, siis hakkaks praegu suured elektritootjad põrgulärmi lööma ja LEDe ei tea mis põhjustel kohtusse kaebama. Tõenäoliselt pandaks LEDid maksu alla. Aga erinevalt muusikaärist loetakse elektri tootmist sügavalt keskkonnakahjulikuks nähtuseks ja elektrifirmadel ei ole just väga põhjust karjuda, kui keegi hea inimene nende koormat kergendada tahab. Võib-olla õnnestuks kuidagi muusikatootmine ka keskkonnavaenulikuks kuulutada?

Praegu käib muide riigikogus arutelu autoriõiguse seaduse §27 üle, maksu alla kipuvad minema salvestavad seadmed -- jajah, sinu mobiiltelefon teoreetiliselt ka. Tasu suurus on eelnõus märgitud salvestusseadmete puhul 3% kauba väärtusest, salvestusvahendite puhul 8% kauba väärtusest. Vahendid on siis toorikud jms. 4000-kroonine mobiiltelefon läheb hopsti 320 krooni kallimaks.

Salvestusseadme olekut pole praegu lahti kirjutatud, ent mis tänapäeval pole salvestusseade? Isegi digikaamerad salvestavad audiovisuaalses mõttes. Rääkimata juba mainitud mobiiltelefonidest või MP3-mängijatest või kogu muust elektroonilisest kolast.

Friiki.

Pärnu Postimees:

Turvafirma Falck Lääne-Eesti parkimiskontrolör kirjutas eile Pärnu maavalitsuse juures parkimistrahvi neljale operatiivvärvides politseiautole, mis seisid tasulisel parkimisalal.

Falck Lääne-Eesti juhatuse liige Alar Salum ütles, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega. “Ma ei oska öelda, miks kontrolör trahvi tegi. Ta on staažikas töötaja ja pidi kindlasti teadma, et on kokkulepe, et operatiivvärvides sõidukeid ei trahvita,” lausus Salum.

Salumi kinnitusel kõrvaldati politseiautodele trahvi teinud kontrolör eile töölt ja temaga tuleb täna vestlus, millest peab selguma, kas tegemist oli haigushoo, kiusu või muuga.

Politsei lubas parkimistrahvi linnavalitsuses vaidlustada.

Drunk girl: And he was talkin' to me like, "I suck. Oh my God, I suck," and I was all like, "No, you don't. You really don't suck", but in my head I was like, "You so fuckin' suck."

--Starbucks, 42nd & 8th

Overheard in New York: The Voice of The City

Girl #1: He wasn't even that cute. Like, not good-looking at all.
Girl #2: But you fucked him?
Girl #1: Of course, he was Puerto Rican.
--Williamsburg

Muide, briti ajakirjandus kirjutab, et Tallinn on uus  hedonismi pealinn Euroopas. Ja meie siin peame seda hoopis valijate petmiseks, riigi ja rahva võõrandumiseks. Tegelikult me ju ruulime.

And now for something completely... Teller viitab novembri alguses toimuvale EGA seminarile pealkirjaga “Ajaveebid – kas ajaviide või aja märk?”. Ehk umbes nagu "Veel mõne sõnaga ajaveebindusest" või "Quo vadis, ajaveebid?". Igatahes on rivis all the usual suspects alates Linnarist ja Petsist ning lõpetades Hõbekaga, inimeste hirmutamiseks on kohale toodud ka Pullerits.

Kohale tasub minna juba sellepärast, et kuulda, kuidas Teller umbes kahesajandat korda seletab Eesti avalikkusele, miks ta ikkagi blogib (seekord küll veel mõne inimese abiga). Selle aja peale oleks lootnud, et inimesed ("asjahuvilised", nagu veebisait sihtgruppi nimetab) on aru saanud.

Mind oleks rohkem huvitanud, kui Andri oleks rääkinud, kuidas praktikas käib blogimaailma ja pärisajakirjanduse ühitamine ja millised huvitavad mõtted tal seoses sellega on. Ja teiseks, Eesti ajaveebid on enam vähem sellises arengustaadiumis, et võiksid hakata huvi pakkuma ka ärimaailmale.

Uus kvaliteet tuleks sellest, kui kirjutajate hulka tekiks rohkem intelligentseid, informeeritud inimesi, kes actually tegeleks millegagi, kelle mõtted oleks jagamist ja lugemist väärt. Ma tahan näha blogivat suure (või minupärast kas või väikse) firma juhti. Tippriigiametnikku (okei, unistus). Tippsportlast, tipplauljat, tipp-prostituuti, tippkoristajat... Või tunnustatud akadeemiliste ringkondade esindajat, kes suudaks oma ideid uue meediumi nõutaval kujul pakkuda (ei mingeid 25 000-tähemärgiseid oopusi). Mr. Nice ei loe, kohe üldse ei loe. Kui vaadata kas või kahe suure lehe blogrolli, siis on selge, et neil lihtsalt ei ole kuhugi viidata.

Kas ma kuulen kedagi ütlemas "konnatiik"?

Aga ma tahaks hoopis kuluda, kuidas me saaksime viia huvitavaid inimesi selleni, et nad oma bloogid avaks. Kuidas me saaksime viia firmajuhi selleni, et ta oma otsustest ja mõtetest töötajatele läbi ajaveebi teada annaks ja sellega ka ühiskonda ühtlasi veidi hariks. Loomulikult nii palju, kui ärisaladused, börsireeglid jms. lubaks. Ühe Eesti  kõige-kõige ettevõtte kommunikatsiooniosakonnast on selline mõte päris ereda leegiga läbi vuhisenud, et paneks firma juhi blogima. Kaugel see on? Millised on takistused? Millised oleksid kasud? Me teame, et välismaalased on veendunud, et Eesti majandus on avatud, aga kui me peaksime seda blogimisega sammu võrra edasi viima, siis kas me oleksime selleks valmis? Mõni aasta tagasi ringles ringi idee teha kõik palgad avalikuks. See oli selgelt liig.